Guutip naapertuilluartumik eqqartuussinera

v1  Taamaattumik, illit inuk eqqartuussisartutit, kinaagaluaruilluunniit patsisiginiagassaqanngilatit. Allat eqqartuukkaangakkit imminuttaaq eqqartuuttarputit, illit eqqartuussattut iliortaravit. v2  Nalunngilarpummi Guutip taamaaliortut eqqartuuttarai eqqortumik. v3  Illilli inuk, taamaaliortunik eqqartuussisutit namminerlu taakkunatut taamaaliortarlutit – isumaqarpit illit Guutip eqqartuussinera pinngitsoorsinnaallugu? v4  Imaluunniit suusupagaagit killeqanngitsumik ajunngitsuunera kamaginninneralu kamajuinneralu, nalullugulu Guutip ajunngitsuunerata allamik isumataartinniaraatit? v5  Manngertumik peqqissimiumanngitsumillu uummateqaravit katersuivutit kamaanneqarnissannik kamannerup ullussaani Guutip naapertuilluartumik eqqartuussinerata saqqummerfissaani. v6  Kinaluunniit akilerumaarpaa suliai naapertorlugit: v7  Qasusuillutik ajunngitsuliornermikkut naalannaammik ataqqinaammillu aserujuissusermillu noqqaassutiginnittut inuunermik naassaanngitsumik pisassaqartissavai, v8  namminissarsiortullu sallusuissummullu naalasseriitsut iluaatsuliornermulli maleruutiinnarlutik kamannermik uumitsannermillu tikinneqassapput. v9  Inuk iluaatsuliortoq kinaluunniit annikilliornartumit ernumanartumillu eqqorneqassaaq, juuteq siulliulluni aammattaarli grækereq. v10  Ajunngitsuliortulli kialuunniit naalannaat ataqqinaallu eqqissinerlu pisassarai, juuteq siulliulluni aammattaarli grækereq. v11  Guutimi kinaassusersiortuunngilaq.

Guutimik nalusut inatsisillu

v12  Inatsiseqarnatik ajortuliortut inatsiseqarnatittaaq tammarumaarput, inatsisilli ataanni ajortuliortut inatsisit tunngavigalugit eqqartuunneqarumaarput. v13  Guutimummi iluartuusut tassaanngillat inatsisinik tusartut, inatsisilli malillugit iliortut iluartuutinneqarumaarput. v14  Guutimimmi nalusut inatsisit piginagit inatsisit peqqussutaat malillugit ilioraangamik taava inatsiseqanngitsut taakku imminnut inatsisitut ipput. v15  Takutippaat inatsisit suliareqqusaat uummatiminni allassimasut, tarningisami nalunngissusiat nalunaajaasuuvoq, eqqarsaataallu imminnut unnerluutigisarput illersortarlutilluunniit. – v16  Iluartuutinneqarneq tamanna piumaarpoq ullormi issumani Guuti inunni isertukkanik eqqartuussippat Kristusi-Jiisusikkut iivangkiiliu nalunaajaatigisara naapertorlugu.

Juutit inatsisillu

v17  Illilli juutiunerartutit inatsisinillu tunaartarinnittutit Guutimillu usorsisimaarutiginnillutit, v18  illit Guutip piumasaanik ilisimasutit aalajangiisinnaallutillu suut pingaarnerunerannik inatsisit tunngavigalugit ajoqersorneqarsimagavit, v19  illit tappiitsunut ilitsersuisinnaasuutittutit taartumiittunut qaammaqqutaasinnaatillutit, v20  illit sianiitsunut perorsaasuusinnaatittutit meeqqanullu ajoqersuisuusinnaatillutit ilisimassutsip sallusuissutsillu ersiutaat inatsisini pigigakku v21  – illimmi allanut ajoqersuisuusutit imminut ajoqersunngilatit! Oqaluussisartutit tillittoqassanngitsoq nammineq tillittarputit! v22  Oqartartutit allasiortoqassanngitsoq nammineq allasiortarputit! Guutipilunnik maajuginnittuusutit naalaffik piiaaffigaat! v23  Illit inatsisinik usorsisimaarutiginnittuusutit Guuti narrunarsartarpat inatsisinik unioqqutitsinikkut. v24  Tassami »ilissi pissutaallusi Guutip aqqa inuianni allani mitaatigisaavoq« – soorlu allassimasoq.

v25  Kipineqarnermi iluaqutaagaluarpoq inatsisit maleruarukkit, inatsisilli unioqqutikkukkit kipineqartuugaluarlutit kipineqanngitsutut ilerputit. v26  Taamaattumik kipineqanngitsoq inatsisit peqqussutaannik maleruaaguni kipineqartutut isigineqartariaqannginnerpa naak taamaattuunngikkaluarluni? v27  Qallikkullu kipineqanngitsup inatsisinik naammassinnittup illit inatsisinik unioqqutitsisutit eqqartuutissavaatit – naak inatsisit allanneri pigigaluaritit kipineqartuullutillu. v28  Ersitsukkummi juutiusoqanngilaq, kipineqarnerlu tassaanngilaq timimi ersitsoq. v29  Juutiusorli tassaavoq qamuuna juutiusoq, kipineqartorlu tassa uummatimigut kipineqartoq, anersaakkut, allannertigut pinnani. Taassuma nersornaataa inunnit pinnani Guutimit pivoq.